Rudolf Tobias (1873–1918)

• Kaks koraalieelmängu (1914):
  „Es ist gewisserlich and der Zeit“ / „See aeg on tõesti ukse ees“
  „Nun ruhen alle Wälder“ („Nachtstück“) / „Nüüd rahunegu kõik metsad“

orel

Helen Tobias-Duesberg (1919–2010)

• „Rõõmutsege, hõisake üheskoos“ („Jesaja kuulutused“)

bass ja orel

Rudolf Tobias

• „Largo“ / „Eks teie tea“ (1900)

orel

Helen Tobias-Duesberg

• „Oh rõõmusta nüüd ilmamaa“ (sõnad K. A. Reinthal; A. Kapi viis)

bass ja orel

Rudolf Tobias

• „Prelüüd ja fugett“ c-moll (1914)

Edgar Arro (1911–1978)

• „Neli miniatuuri” (1967)
  Nr 1 Andantino
  Nr 2 Prestissimo
  Nr 3 Moderato
  Nr 4 Allegro
  

orel

Artur Kapp (1878–1952)

• „Vaimulik bassaaria“ (Psalm 128, 1944)

bass ja orel

Andres Uibo (s 1958)

• Koraalimeditatsioon-toccata „Oh isa taevariigi sees“ (1993)
• Koraalimeditatsioon „Mis vaevab sinu südant“ (1993)

Edgar Arro

• „Eesti rahvaviisid“ II (1969):
  Nr 14 „Õõtsul“ (Halliste) – Moderato
  Nr 17 „Kasva karjaseks“ (Rannu) – Andantino
  Nr 19 „Oi tule üles“ (Hargla/Sangaste) – Moderato
  

orel

Elke Voelker on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud organist ja muusikateadlane, kes kirjutas oma doktoritöö eesti heliloojast Rudolf Tobiasest. Estofiilist muusik on oma kontserdi kava kokku pannud eesti muusikast – kõlavad Rudolf Tobiase kaalukad oreliteosed ning Edgar Arro ja Andres Uibo värvikad oopused. Vokaalteostes astub üles noor andekas bass Raiko Raalik, kelle esituses kuuleme üllatusena Rudolf Tobiase tütre Helen Tobias-Duesbergi vaimulikke aariaid.

Raiko Raalik (bass) on Rahvusooper Estonia noor solist. Käesoleval hooajal võis teda Estonias näha ja kuulda järgmistes rollides: Figaro (Mozarti „Figaro pulm“), Ferrando (Verdi „Trubaduur“), Doktor (Verdi „Traviata“), Kromow (Lehari „Lõbus lesk“), Gregorio (Gounod’ „Romeo ja Julia“), Talbot (Verdi „Jeanne d’Arc“), ülempreester (Mozarti „Võluflööt“), ja peaosades Vanemuise teatri lavastustes: Leporellona Mozarti ooperis „Don Giovanni“ ning nimiosalisena Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac“.

Helen Tobias-Duesberg (1919–2010) oli Rudolf Tobiase noorim laps. Saanud esmase hariduse Eestis, siirdus ta II maailmasõja aastail Saksamaale ja sealt omakorda 1950. aastal USAsse, kus tegutses aastakümneid eelkõige organisti, aga ka heliloojana. Alates 1989. aastast käis Helen Tobias-Duesberg korduvalt Eestis ning sellest peale on siin ka tema teoseid ettekandele toodud.

Rudolf Tobias (1873–1918)

• „Eks teie tea“ / „Largo“ (1900)
• „Otsekui hirv“ (Psalm 42, 1904)

Arvo Pärt (s 1935)

• „Ein Wallfahrtslied“ (Psalm 121, 1984)

Silvia Tobias (1908–1985)

• „Armeenia vastlapidu“ – koor ooperist „Tuuled Tartust“ (1931?, esiettekanne)

Rudolf Tobias

• „Varas“ (tekst Karl Eduard Sööt, 1904; Rasmus Puuri seade)

Rudolf Tobias

• Ballaad „Sest ilmaneitsist ilusast“ (tekst eeposest „Kalevipoeg“, 1911, Tõnis Kõrvitsa seade, 2023)

solist Mirjam Mesak

Rudolf Tobias

• Katkendid oratooriumist „Joonas“ (tekst piiblist, 1909):
  „Niikui Joonas kolm päeva“
  „Kättemaksupsalm“
  „Püha“
  „Mis on see inimene“
  

solistid: Mirjam Mesak (sopran), Cätly Talvik (alt), Mati Turi (tenor), Rainer Vilu (bariton)

Chorus mysticus: Yena Choi (sopran), Danila Frantou (alt/kontratenor), Raul Mikson (tenor), Toomas Tohert (tenor)

Eesti esinduskollektiivid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester toovad nende asutaja ja kunstilise juhi Tõnu Kaljuste dirigeerimisel ettekandele põneva kava, kus koos ühelt poolt Rudolf Tobiase armastatumad teosed („Eks teie tea“ ja „Otsekui hirv“), tema imekaunis ballaad sopranile „Sest Ilmaneitsist ilusast“ rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud eesti soprani, Baieri riigiooperis töötava Mirjam Mesaku soleerimisel, valik osi Tobiase peateosest „Joonase lähetamine“ selle hiljuti avastatud eestikeelses kammerlikus versioonis ning esiettekandes üks number Tobiase tütre Silvia Tobiase Tartu-teemalisest ooperist. Samuti on kavas üks teos Arvo Pärdilt.

Silvia Tobias (1908–1985) – Rudolf Tobiase tütar – oli harfimängija. Ta lõpetas 1932. aastal Berliini kõrgema muusikakooli (Max Saali klass) ja mängis 1932–1933 Saksamaal mitmes orkestris. Ta oli õppinud ka kompositsiooni (juhendajad Walter Gmeindel, Paul Hindemith, Arnold Schönberg). Keeleandelise ja -huvilise inimesena siirdus ta 1933. aastal Türki ja töötas kuni 1935. aastani Ankara sümfooniaorkestris harfimängijana ja ühtlasi sealses konservatooriumis harfiõppejõuna. 1935–1970 töötas ta Estonia sümfooniaorkestris ning paralleelselt ka Tallinna konservatooriumis. Silvia tegeles muu hulgas oma isa loomingu korrastamisega. Tema pärandi hulgast on leitud Rudolf Tobiase helitööde ümberkirjutusi ja parandatud variante (sh „Joonase lähetamise“ eestikeelne, kammerlik versioon) ja ka tema enda loomingut, mis oli seni teadmata ja millest mõned näited tulevad siinsel festivalil esiettekandele.

Mirjam Mesak on noor eesti lüüriline sopran, käesoleval ajal Baieri riigiooperi koosseisuline laulja. Ta on õppinud Londonis ooperistuudios ning Saksamaale tööle sai tänu oma väga omapärasele hääletämbrile, „mis lõikab läbi ükskõik millest“ ja kuhu ta valiti ligi tuhande kandidaadi seast.

Salvestab ERR

Rudolf Tobias

• Vokaalduetid „Ich hebe meine Augen auf zu den Bergen“ („Ma tõstan oma silmad“, Psalm 121, 1891)
• „Wie lieblich sind deine Wohnungen“ („Kui armsad on sinu hooned“, Psalm 84, 1893)

Angelika Mikk (sopran), Aule Urb (alt)
klaveril Riina Pikani

Rudolf Tobias

• „Albumileht“ (1899)
• „Sügispildike“ II
• „Kevadlauluke“ op. 11 nr 1
• „Sõnadeta laul“ op. 11 nr 3

Silvia Tobias (1908–1985)

• Kaks pala tsüklist „Beatrice tantsib“ (esiettekanne):
  „Deemonid mängivad välguga“
  „Päikese fantoomid“
  

Erkki-Sven Tüür (s 1959)

• „Klaverisonaat“ (1985)
  I Presto
  II Lento
  III Allegro con moto
  

Mihkel Poll (klaver)

Rudolf Tobias

• „Keelpillikvartett“ nr 1 d-moll (1899)
  I Allegro con moto
  II „Et in Arcadia ego“. Andante mesto con molto espressivo
  III Scherzo. Allegro grazioso
  IV Finaal. Allegro
  

Siim Liik (s 1968)

• „Monoliitne kujutlus“ (2006/2022, versiooni esiettekanne)

Rudolf Tobias

• „Keelpillikvartett“ nr 2 c-moll (1902)
  III „Nachtstück“ / „Ööpala“. Andante tranquillo

Värvikad ja särtsakad lauljannad Angelika Mikk ja Aule Urb toovad ettekandele Tobiase kaks vaimulikku duetti. Eesti noorema põlvkonna üks hinnatumaid soliste, rahvusvahelise tegevusraadiusega Mihkel Poll mängib Rudolf Tobiase klaveriteoseid, Hiiumaal elava helilooja, Erkki-Sven Tüüri kaasahaarava klaverisonaadi ning esiettekandena kaks osa R. Tobiase tütre Silvia Tobiase klaveripalade tsüklist, mis inspireeritud õe Beatrice Tobiase tantsumaagiast – „Beatrice tantsib“. Samuti astub üles kõrgetasemeline keelpillikvartett M4GNET, kes esitab Tobiase keelpillimuusikat ning toob esiettekandele Hiiumaa helilooja Siim Liigi „Monoliitse kujutluse“ uue versiooni.

Angelika Mikk (lüüriline koloratuursopran) on eesti laulja ja näitleja. Aastatel 2007–2013 oli Angelika Rahvusooper Estonia solist. Alates 2013. aastast on ta vabakutseline ooperilaulja. Angelika Mikk on teinud koostööd paljude tuntud Eesti muusikutega. 2007. aastal oli ta Eesti Teatriauhinna nominent muusikalavastuse valdkonnas ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi Miliza Korjuse stipendiumi laureaat. Ta on osalenud näitlejana teleseriaalides.

Aule Urb (alt) on Rahvusooper Estonia solist, samuti aktiivne muusikaelu korraldaja – kammerooperile keskendunud ettevõtmise Opera Veto üks ellukutsujaid ja selle tegevuse vedajaid.

Riina Pikani on pianist-repetiitor, kes töötab Estonia teatris alates 1987. aastast. Ta on esinenud nii kodu- kui ka välismaal paljude Eesti lauljate klaverisaatjana, sh Leonid Savitski, Mati Palm, Margarita Voites, Teo Maiste, Riina Airenne, Heli Veskus, Rauno Elp, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Kristel Pärtna ja Teele Jõks.

Mihkel Poll on andnud kontserte paljudes maailmakuulsates saalides, esinenud paljude orkestrite solistina, olnud ERSO juures resideeriv artist ja soleerinud ERSO kontserdireisidel Neeme Järvi dirigeerimisel Rootsis, Venemaal, Armeenias ja Gruusias, samuti Põhjamaade Sümfooniaorkestri Euroopa-turneel Anu Tali juhatusel. Mihkel astub regulaarselt üles duos viiuldajast õe Mari Polliga, koos tšellist Henry-David Varemaga on neil aktiivselt tegutsev klaveritrio. Mihkel Poll on Eesti muusika- ja teatriakadeemia õppejõud.

M4GNET on noor ja tarmukas kammeransambel, mis koosneb neljast tipptasemel keelpillimängijast: Robert Traksmann (I viiul), Katariina Maria Kits (II viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). Kokku tuldi 2021. aasta alguses, sooviga pakkuda eredaid ja sisukaid tõlgendusi kvartetimuusika klassikast, ent ka tutvustada vähem tuntud teoseid ning Eestist pärit heliloojate värsket uudisloomingut. 2021. aastal võideti I preemia Poolas Krakówis korraldatud rahvusvahelisel kammermuusika konkursil „KraCamera 2021“.

Silvia Tobias (1908–1985) – Rudolf Tobiase tütar – oli harfimängija. Ta lõpetas 1932. aastal Berliini kõrgema muusikakooli (Max Saali klass) ja mängis 1932–1933 Saksamaal mitmes orkestris. Ta oli õppinud ka kompositsiooni (juhendajad Walter Gmeindel, Paul Hindemith, Arnold Schönberg). Keeleandelise ja -huvilise inimesena siirdus ta 1933. aastal Türki ja töötas kuni 1935. aastani Ankara sümfooniaorkestris harfimängijana ja ühtlasi sealses konservatooriumis harfiõppejõuna. 1935–1970 töötas ta Estonia sümfooniaorkestris ning paralleelselt ka Tallinna konservatooriumis. Silvia tegeles muu hulgas oma isa loomingu korrastamisega. Tema pärandi hulgast on leitud Rudolf Tobiase helitööde ümberkirjutusi ja parandatud variante (sh „Joonase lähetamise“ eestikeelne, kammerlik version) ja ka tema enda loomingut, mis oli seni teadmata ja millest mõned näited tulevad siinsel festivalil esiettekandele.

8–10-aastaste vanuserühma laureaat
German Roditšenko (10 a, õpetaja Ruth Patune, Rakvere muusikakool)
Rudolf Tobias

• „Igatsus kevade järele“

11–13-aastaste vanuserühma laureaat
Anna Jõeleht (13 a, õpetaja Svetlana Skuridina, Lääne-Harju muusika- ja kunstide kool)
Rudolf Tobias

• „Õhtuhämarus“

14–16-aastaste vanuserühma laureaat
Raul-Eerik Palm (14 a, õpetaja Ruth Patune, Rakvere muusikakool)
Rudolf Tobias

• „Valss“ Es-duur

Rudolf Tobias (1873–1918)

• „Ihr Töchter von Jerusalem“
• „Loblied“

Erkki-Sven Tüür (s 1959)

• „Omnia mutantur“ (tekst Ovidius, Vergilius, 2020)

Marianna Liik (s 1992)

• „Luule kui valusõna“ (tekst Doris Kareva, 2012)
• „Sa võtad mu lahti“ (tekst Doris Kareva, 2012)
• „Psalm 38, 39“ (esiettekanne, 2020)

Rudolf Tobias

• „Busslied“
• „Liberi Dei“
• „Oster vorspiel“
• „Ostermorgen“
• „Kleine Karfreitagsmotette“
• „Ascendit in coelum“

Lauri-Dag Tüür (s 1981)

• „Mu sees on kollane kera“ (tekst Kristiina Kivil, 2017)

Endrik Üksvärav on noor andekas dirigent (ja laulja), kelle südameasi on esitada ja edendada eesti muusikat. Koos enda asutatud ja nüüdseks maailmas palju rännanud kammerkooriga Collegium Musicale ongi ettekandele toodud ja koostööd tehtud meie oma komponistidega. Sellel kontserdil kuuleb Rudolf Tobiase kõrval veel teistegi Hiiumaa päritolu heliloojate Marianna Liigi, Lauri-Dag Tüüri ja Erkki-Sven Tüüri loomingut.

Rudolf Tobias

• „Keiser Napoleon I surm“ (14-aastase looming)

Berit Tikenberg ja Elise Lota Välba

Miina Härma

• „Ei saa mitte vaiki olla“

keelpilliansambel

Gustav Ernesaks

• „Päike vajus pärnapuule“

Sirje Kaasik

• „Üksainus maa“

Käina naiskoor, dirigent Ragne Rüütelmaa

Heino Eller

• „Hällilaul“

Adeele Reeth Kuusk, klaveril Ellen Takkin

Rudolf Tobias

• „Igatsus kevade järele“

Anni Pauliine Kopli

Rudolf Tobias

• „Polka“

Paul Maiste

Rudolf Tobias

• oreliprelüüdide kogumik „Kindes Gedanken“ nr 7 (9-aastase looming)

plokkflöödiansambel

Rudolf Tobias

• „Pastoraal“

Elisabeth Vannas

Rudolf Tobias

• „Valss“ E-duur

Helga Kaibald

Rudolf Tobias

• „Sõnadeta romanss“

Margus Vannas, klaveri Olesja Voronjuk

Rudolf Tobias

• „Albumileht“ op. 10 nr 1

Heti Kaibald

Rudolf Tobias / Siim Liik

• „Gavott“

Arabella Mürk ja Karoliine Mürk

Rudolf Tobias

• „Sõnadeta laul“ op. 11 nr 3

Anni Hiiemets

Rudolf Tobias

• „Ihr Töchter von Jerusalem“
• „Loblied“

Hiiumaa ühendkoor: Kärdla kiriku kammerkoor ja Kärdla kammerkoor
dirigent Endrik Üksvärav

*

Erkki-Sven Tüür

• „The Path and the Traces“

Arvo Pärt

• „Da pacem Domine“

Tõnu Kõrvits

• „Lahkumine Caprilt“

Ester Mägi

• „Vesper“

Heino Eller

• „Kodumaine viis“

Hiiumaa kammerorkester, dirigent Endrik Üksvärav

Endrik Üksvärav on noor andekas dirigent (ja laulja), kelle südameasi on esitada ja edendada eesti muusikat. Kontserdil astuvad Hiiumaa ühendkoorina üles Kärdla koorilauljad ning Hiiumaa Kammerorkester, mis tegutseb 2020. aastast ja koondab endas Hiiumaaga seotud instrumentaliste. Kavas on valik kammerlikumas laadis koori- ja orkestrimuusikat, autoreiks Rudolf Tobias, Heino Eller, Ester Mägi, Arvo Pärt ja Tõnu Kõrvits.

Rudolf Tobias (1873–1918)

• „Largo“ (1900, seade metsasarvele, 2 viiulile ja klaverile)*
• „Humoresk“ (klaveripala aastast 1903; seade metsasarvele, 2 viiulile ja klaverile)*
• „Prelüüd“ (klaverile; seade metsasarvele ja klaverile)*
• „Albumblatt“ („Albumileht“) op. 10 nr 1 klaverile
  Andante cantabile
  Allegro
  
• „Durch die Nacht“ („Läbi öö“) viiulile ja klaverile (1914/15?)
• „Viiuliduo“

Silvia Tobias (1908–1985)

• „Abstraktne kujund“ klaveritsüklist „Beatrice tantsib“ (esiettekanne)

tants – Emma Ernesaks

Mart Ernesaks

• „Jäljed maastikul“ viiulile, metsasarvele ja klaverile (2023, esiettekanne)
  „Pastoraat“
  „Pastoraal“
  

Heino Eller (1887–1970)

• „Õhtulaul“ C-duur metsasarvele ja klaverile (1921)
• „Lüüriline pala“ (klaveritrio) nr 2 f-moll (1915)
• „Prelüüd“ g-moll tšellole ja klaverile (1917)

Rudolf Tobias

• „Walpurgi burlesk“ (1910) (seade metsasarvele, keelpillidele ja klaverile)*

* Mart Ernesaksa seade

Festivalil astub üles perekond Ernesaks: Aet Ratassepp (viiul) ja Mart Ernesaks (klaver) ning nende neli instrumentalistist tütart. Ettekandele tuleb mitmekülgne ja huvitav kava, kus kõlavad Rudolf Tobiase teosed nii oma originaalkujul kui ka Mart Ernesaksa seades, Heino Elleri instrumentaalmuusika, Rudolf Tobiase tütre Silvia Tobiase pala, mis inspireeritud tema õe Beatrice Tobiase tantsumaagiast, ning Mart Ernesaksa heliteose „Jäljed maastikul“ (2023) esiettekanne.

Rudolf Tobias

• Avamäng „Julius Caesar“ (1896)
• Kapritšo „Varese sõjasõnumida“ (1909)
• „Moosese aaria“ oratooriumist „Sealpool Jordanit“ (1916–1918)
  solist Tamar Nugis
• Melodraama „Kalevipoja unenägu“ (tekst „Kalevipoeg“) lugejale/deklamaatorile ja sümfooniaorkestrile (1905–1907)
  solist Tamar Nugis

Lepo Sumera (1950–2000)

• „Sümfoonia“ nr 1 (1981)
  I
  II
  

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) on elav ja mitmekülgne orkester, kes püüdleb alati tipptaseme poole. Alates hooajast 2020/2021 on ERSO peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts – avara rahvusvahelise haardega dirigent, kelle kirg koostada ja juhatada väga omanäolisi ja põnevaid kontserdikavu on toonud talle tunnustust üle maailma. Kontserdil kõlab Rudolf Tobiase sümfooniline muusika ja kaks vokaalsolistiga teost – muusika, mis on sisuliselt tundmatu. Vokaalteostes soleerib noor andekas bariton Tamar Nugis, kes on laulnud peaosi nii Estonia kui Vanemuise teatri lavastustes, suurvormides jne. Samuti kõlab Lepo Sumera (1950–2000) sümfoonia nr 1 – erakordne teos eesti muusikas.

Rudolf Tobias

• „Sonatiin“ op. 12 nr 2 „In Antiker Manier“ c-moll (1912)
  I Allegro
  II Adagio molto cantabile
  III Allegro vivace

Eduard Tubin (1905–1982)

• „Ballaad Mart Saare teemale“ (1945)

Tõnu Kõrvits (s 1969)

• „Kolm pala“ (2014)
  „Harmooniad“
  „Mehhaanika“
  „Armastuslaul“
  
  
• „Asuur“ (2016/2017)

Johan Randvere (klaver)

Rudolf Tobias

• „Durch die Nacht“ („Läbi öö“) viiulile ja klaverile (1914/15?)

Erkki-Sven Tüür (s 1959)

• „Köielkõnd“ (2014)

Artur Lemba (1885–1963)

• „Armastuse poeem“ (1916)

Mari Poll (viiul) ja Mihkel Poll (klaver)

Rudolf Tobias

• „Loo mulle, Jumal, üks puhas süda“ (Psalm 51)

Helen Tobias-Duesberg (1919–2010)

• „Jesaja kuulutused“:
  „Kui armsad on sõnumitooja sammud“ (52:7)
  „Rõõmutsege, hõisake üheskoos!“ (59:2)
  

Mart Saar (1882–1962)

• „Lõputa teel“ (tekst Marie Heiberg, 1907)
• „Vaikus“ (tekst Johannes Kadastik, 1906)

Artur Kapp (1878–1952)

• „Metsateel“ (tekst Karl-Eduard Sööt, 1902?)

Villem Kapp (1913–1964)

• „Kui lõpeb suvepäeva viimne vine“ (tekst Juhan Sütiste, 1951)

Veljo Tormis (1930–2017) / Tõnu Kõrvits

• „Viimane laev“ („Valse triste“, tekst Juhan Smuul, 1981/2022)

Eino Tamberg (1930–2010)

• 3 laulu tsüklist „Viis romanssi S. Petöfi sõnadele“ (tõlge Ellen Niit, 1955)
  „Madalal on pilve süle“
  „Aknast välja vahin ma“
  „Tuul viib õilmelt lehe ära“

Ain Anger (bass) ja Mihkel Poll (klaver)

Sellel mitmekülgse kavaga kontserdil saab nautida Saaremaa juurtega, rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud bassi Ain Angerit, samuti noorema põlvkonna andekate instrumentaliste Mari Polli (viiul) ja Mihkel Polli (klaver) ning Johan Randvere (klaver) musitseerimist. Rudolf Tobiase teoste kõrval kuuleb armastatumaid eesti kammerlaule (Saar, Artur ja Villem Kapp, Tormis, Tamberg), kõlavad Artur Lemba imekaunis „Armastuse poeem“ ning praeguse eesti muusika juhtivate heliloojate Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsa klaveriteosed ning Eestis harva kuuldud helilooja Helen Tobias-Duesbergi vaimulikud laulud.

Helen Tobias-Duesberg (1919–2010) oli Rudolf Tobiase noorim laps. Saanud esmase hariduse Eestis, siirdus ta II maailmasõja aastail Saksamaale ja sealt omakorda 1950. aastal USAsse, kus tegutses aastakümneid organisti, pedagoogi ja ka heliloojana. Alates 1989. aastast käis Helen Tobias-Duesberg korduvalt Eestis ning sellest peale on siin ka tema teoseid ettekandele toodud.

Ain Anger on Saaremaalt pärit laulja (bass). Oma tegevust alustas ta Estonia teatri kooris 1993. aastal, 1996. aastal jätkas samas solistina, 2004–2010 oli ta Viini riigiooperi solist (debüütosa oli seal Monterone Verdi „Rigolettos“), seejärel jätkas vabakutselisena. Bayreuthi festivalil esines ta esimest korda Fafneri osas 2009. aastal Christian Thielemanni juhatusel ja on nüüdseks üks juhtivaid Wagneri basse maailmas. 2020. aastal pälvis Anger Austria valitsuselt Kammersänger’i aunimetuse. 2021/2022. hooajal esines Ain Anger esimest korda ka Metropolitan Opera’s (Pimen Mussorgski „Boriss Godunovis“ ja Gremin Tšaikovski „Jevgeni Oneginis“). Aeg-ajalt on ka Eesti publikul õnne Angerit näha ja kuulda – ta on esinenud külalisena nt Estonia teatri lavastustes, „Birgitta festivalil“, (gala)kontsertidel, lavastanud Saaremaal koguperetüki „Mängime „Võluflööti““ (2022) jne.

Johan Randvere on eesti noorema põlvkonna eredamaid pianiste. Ta esineb regulaarselt solisti ja kammermuusikuna Eestis ja väljaspool, samuti on ta soleerinud orkestrite ees. Mitmekülgse inimesena on Johan ka hinnatud ja oodatud saatejuht, nt ETV saates „Klassikatähed 2020“; tal on oma YouTube’i kanal „Spotlight with Johan Randvere“ ning saade „Must ja valge klahv“ Klassikaraadios.

Mari Poll ja Mihkel Poll on rahvusvahelise haardega noored eesti muusikud. Mari töötab hooajast 2019/2020 RO Estonia 1. kontsertmeistrina ning Mihkel on Eesti muusika- ja teatriakadeemia õppejõud. Õde-venda astuvad sageli üles kammeransamblina.

Salvestab ERR

Rudolf Tobias

• Koraalieelmäng „Jesu, meines Lebens Leben“ („Jeesus, mu elu“, 1914)
• „Trotz alledem“ („Hoolimata kõigest“, tekst Ferdinand Freiligrath, 1910)
• Koraalieelmäng „O du Liebe, meiner Liebe“ („Armas Jeesus, armastaja“, 1914)
• „Varas“ (tekst Karl Eduard Sööt, 1905)
• „Õõtsuv meri“ (tekst Karl Eduard Sööt, 1902?)
• „Rätsepa vaprus“ (tekst Johann Wolfgang Goethe, tõlkinud Paul Härm)
• „Kas näed sa merd“ (tekst Emanuel von Geibel, eestikeelne tekst Artur Uritamm, 1902?)

Artur Kapp (1878–1952)

• Koraalieelmäng „Sind, Jumal, kõik me kiidame“
• „Püha paik“ (tekst Peeter Grünfeldt, 1923)

Gustav Ernesaks

• „Päike vajus pärnapuule“ (tekst Eduard Visnapuu, 1935)

Mart Jaanson (s 1966)

• „Aiaäärne“ tsüklist „Kolm laulu meeskoorile“ (tekst Johann Kaspar Schade, Lydia Koidula ja eesti rahvaluule ainetel, 2017)

Cyrillus Kreek (1889–1962)

• „Taaveti laul 137“ („Paabeli jõgede kaldail“, tekst Psalm 137, 1938)

Riho Esko Maimets (s 1988)

• „Salve Regina“ („Ole tervitatud, Kuninganna“, tekst Maarja palve, 2018)

Rudolf Tobias

• „Fröhlich soll mein Herze springen“ („Mu süda rõõmustagu“, 1914)
• „Otsekui hirv kisendab“ (tekst Psalm 42, 1904)
• „Eks teie tea“ / „Largo“ meeskoorile ja orelile (tekst Pauluse 1. Korint. 3:16, 1900)

Esitavad Piret Aidulo, Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja

Eesti üks esinduskollektiive Eesti Rahvusmeeskoor esitab oma peadirigendi Mikk Üleoja juhatusel ja organist Piret Aidulo kaastegevusel huvitava kava eesti koorimuusikast. Põhirõhk on Rudolf Tobiase kooriteostel – nii tema kõige tuntumatel lauludel, mille kõrval esitatakse ka vähem lauldud repertuaari.

Mikk Üleoja on Eesti Rahvusmeeskoori peadirigent ja kunstiline juht hooajast 2011/2012. Koos on antud palju kontserte ning salvestatud neli heliplaati. 2015. aastal said Mikk Üleoja ja RAM riiklik kultuuripreemia oma väljapaistva töö eest.

Piret Aidulo on orelikunstnik, koorijuht ja pedagoog. 1989. aastast on ta Tallinna Kaarli kiriku (kus asub Eesti suurim orel, Walcker/1923) organist (muusikajuht alates 1994) ning on 2013. aastast ka Tallinna toomkiriku organist. Ta esineb ka solistina, osaleb kammeransamblites, teeb koostööd orkestrite ja kooridega.

Salvestab ERR